Õppe- ja kasvatustegevus, kodukord

Koolieelse lasteasutuse riiklik õppekava

 
Terakese õppekava

SAKU LASTEAIA TERAKE

ÕPPEKAVA

SISUKORD

1.Üldsätted                                                                                                            

2.Lasteasutuse liik ja eripära                                                                                         

3.Õppe- ja kasvatustegevuse korraldus (päevakava koostamise põhimõtted,

 õppe- ja kasvatustegevuse kavandamise perioodi pikkus), sealhulgas

 suveperioodil                                                                                                                     

4.Lapse arengu analüüsimise ja hindamise põhimõtted, sealhulgas korraldus  

5.Erivajadustega lapse arengu hindamise põhimõtted, sealhulgas korraldus        

6.Lapsevanematega koostöö põhimõtted, seahulgas korraldus                                                                                                                                                                         

1. Üldsätted

 1.1. Saku Valla Lasteaia Terake (edaspidi lasteaed Terake) õppekava on õppe- ja kasvatustegevuse alusdokument, mis on koostatud riikliku õppekava alusel.

 1.2 Lasteaia Terake õppekava koostamisest ja arendamisest võtsid osa lasteasutuse pedagoogid, kaasates vanemaid.

1.3  Lasteaia Terake õppekava läbinule annab lasteasutus välja koolivalmiduskaardi.

1.4 Lasteaia õppekavas esitatakse:

1.4.1 lasteasutuse liik ja eripära;

1.4.2 õppe- ja kasvatustegevuse korraldus (päevakava koostamise põhimõtted, õppe- ja kasvatustegevuse kavandamise perioodi pikkus), sealhulgas suveperioodil;

1.4.3 lapse arengu analüüsimise ja hindamise põhimõtted, sealhulgas korraldus;

1.4.4 erivajadustega lapse arengu toetamise põhimõtted, sealhulgas korraldus;

1.4.5 lapsevanematega koostöö põhimõtted, sealhulgas korraldus;

1.4.6 õppe- ja kasvatustegevuse eesmärgid, põhimõtted, sisu ja lapse arengu eeldatavad tulemused õppekava läbimisel vanuseti;

1.4.7 õppekava uuendamise ja täiendamise kord.

2. Lasteasutuse liik ja eripära

2.1 Lasteaed Terake on lasteaed kuni seitsmeaastastele lastele.

2.2 Lasteasutuse direktor moodustab vastavalt vajadusele ja võimalusele sõime- ja lasteaiarühmad.
2.3 Lasteasutuses on järgmised rühmad: 

– sõimerühmad, kus  on kuni kolmeaastased lapsed.

– lasteaiarühmad, mis  jagunevad vanuseliselt:
 1) kolme- kuni kuueaastased lapsed;
 2) kuue- kuni seitsmeaastased lapsed ja lapsed, kelle koolikohustuse täitmise alustamine on edasi lükatud

2.4 Rühma registreeritud laste arv lasteaias on:
– sõimerühmas kuni 14 last;
– lasteaiarühmas kuni 20 last;
– liitrühmas kuni 18 last.

2.6 Lasteaia hoolekogu ettepanekul on vallavalitsusel õigus lapse arenguks vajalike tingimuste olemasolu korral suurendada laste arvu sõimerühmas kuni kahe lapse võrra, lasteaiarühmas kuni nelja lapse võrra.

2.5 Lasteaias Terake toimub õppe- ja kasvatustegevus eesti keeles.

2.6 Lasteaia eripäradeks on:

2.6.1  “Kiusamisest vabaks” metoodika kasutamine.

“Kiusamisest vabaks!” on kiusamist ennetav metoodika, mille eesmärgid  on

– luua üksteist arvestav ja kaasav suhe lasteaia laste vahel

– luua kiusamist ennetav käitumiskultuur, kus suhtutakse üksteisesse sallivalt ning austavalt, kus lapsed hoolivad üksteisest ning sekkuvad ja kaitsevad kiusamise eest kaaslast, kes seda ise teha ei suuda.

2.6.2.Terviseedendus.

Lasteaed kuulub Tervist Edendavate Lasteaedade võgustukku

Tervisedenduse eesmärgiks on hoida ja tugevdada laste tervist ja toetada iga lapse individuaalset arengut.

2.6.3. Sakulugu.

Sakulugu on seotud õuesõppega.

Sakuloo eesmärgid on

–lapsed tunnevad oma kodukohta

-lapsed tutvuvad õppekäikudel Saku erinevate asutustega ning Saku looduse ja Saku Mõisa ning pargiga

2.6.4. Lavastusõpe.

Lavastusõppe eesmärgid on

– laste kujutlusvõime, loovuse , fantaseerimisoskuse arendamine ,

– võimaluse ennast loovalt väljendada,

–  algatusvõime ja esinemisjulguse toetamine.

2.6.5. Liikluskasvatus

Liikluskasvatus on lasteasutuse õppe- ning kasvatustegevuse osa, mille eesmärgiks on

 -lastele üldiste  teadmiste  ja oskuste andmine ohutuks liiklemiseks.

 Lasteaias on liikluskasvatuse sisuks jalakäija ja jalgratturi ohutu liiklemise, käitumise ja liikluses toimetuleku õpetamine, lähtudes eelkõige lapse koduümbruse ja lasteaia liikluskeskkonnast.

3. Õppe- ja kasvatustegevuse korraldus (päevakava koostamise põhimõtted, õppe- ja kasvatustegevuse kavandamise perioodi pikkus), sealhulgas suveperioodil

3.1 Lasteasutus korraldab õppe- ja kasvatustegevust õppeaastati. Õppeaasta algab 1. septembril ning kestab 31. augustini. Aktiivõppe periood on lasteaias 15.septembrist kuni 15. maini. Haridusministri poolt kinnitatud riiklikel koolivaheaegadel toimub õpitu kordamine ja kinnistamine. Suveperioodil toimub põhiliselt õuesõpe.

3.2 Õppe- ja kasvatustegevus tugineb direktori käskkirjaga kinnitatud rühma päevakavale, mis määrab vastavalt laste eale:

 -päevarütmi, kus vahelduvad igapäevatoimingud,

-laste mänguaja,

-vabategevused

 -pedagoogi kavandatud õppe- ja kasvatustegevused.

 3.3 Eelmise õppeaasta sisehindamise õppe- ja kasvatustöö  sisehindamise tulemuste põhjal kinnitab pedagoogiline nõukogu järgmise õppeaasta õppe- ja kasvatustöö prioriteedid ning tegevuskava .

3.4 Pedagoogid koostavad õppekava ja tegevuskava alusel rühma nädalaplaanid, tuues välja nädala eesmärgid, temaatika, õppesisu- ja tegevused.  Nädalaplaanist teavitatakse  vanemaid elasteaed.ee kaudu  Rühma õppe- ja kasvatustegevuse kavandamine on paindlik ja võimaldab pedagoogil teha vajadusel muudatusi.

3.5. Õppe- ja kasvatustegevuse kavandamisel ja läbiviimisel  kasutatakse lapsest lähtuvat õpikäsitlust.

 Õppe- ja kasvatustegevuse kavandamisel arvestab pedagoog lapse arengutaset, vanust ning lapse huve. Lapse kasvades ja arenedes lähtutakse õppesisu valikul üldjuhul põhimõttest – lähemalt kaugemale, üksikult üldisemale, kergemalt raskemale.

3.6 Õppe- ja kasvatustegevuses luuakse tingimused, et arendada lapse suutlikkust:
 – kavandada oma tegevust, teha valikuid;
 –  seostada uusi teadmisi varasemate kogemustega;
 –  kasutada omandatud teadmisi erinevates olukordades ja tegevustes;
 – arutleda omandatud teadmiste ja oskuste üle;
 –  hinnata oma tegevuse tulemuslikkust;
 –  tunda rõõmu oma ja teiste õnnestumistest ning tulla toime ebaõnnestumistega.

3.7  Rühma õppe- ja kasvatustegevuse kavandamine on paindlik ja võimaldab pedagoogil teha vajadusel muudatusi.

3.8 Rühma õppe- ja kasvatustegevus viiakse läbi esteetilises ja turvalises ning üksi ja ühistegevusi võimaldavas keskkonnas. Õppe- ja kasvatustegevus seotakse eelkõige kodukoha inimeste, looduse ja asutustega. Õpitavaga (objektid, nähtused) tutvutakse loomulikus keskkonnas. Lasteaias toimub kodukohaga tutvumine ainekava Sakulugu kaudu.

3.9  Tegevuskoha valikul arvestatakse nii üldisi kui ka valdkondade õppe- ja kasvatustegevuse eesmärke, eri valdkondade sisude ja tegevuste lõimimist, tegevusteks vajalikke vahendeid ning pedagoogide ja personali kaasamist.

3.10 Õppimine lasteaias toimub läbi mängu. Kuue-kuni seitsmeaastaste laste päevakava koosneb tegevustest, mis soodustavad sisseelamist kooliellu.

3.11 Lisaks rühmaõpetajatele viivad igapäevast õppe-kasvatustööd läbi tegevusõpetajad: muusikaõpetaja, liikumisõpetaja, kunstiõpetaja.

4. Lapse arengu analüüsimise ja hindamise põhimõtted, sealhulgas korraldus

4.1 Lapse arengu analüüsimine ja hindamine on oluline lapse eripära mõistmiseks, erivajaduste väljaselgitamiseks, positiivse enesehinnangu ja arengu toetamiseks ning õppe- ja kasvatustegevuse kavandamiseks koostöös lapsevanemaga.

4.2 Lapse arengu hindamine on osa igapäevasest õppe- ja kasvatusprotsessist. Pedagoogid viivad vaatlusi läbi kindla plaani alusel ning lapsi jälgitakse nii igapäevatoimingutes, vabamängus kui ka pedagoogi suunatud tegevustes.

4.3 Lapse arengu hindamise aluseks on eeldatavad üldoskused ning õppe- ja kasvatustegevuse valdkondade tulemused.

4.4 Lapse arengut kirjeldatakse lapsest lähtuvalt, väärtustades saavutatut ning tunnustades lapse toimetulekut, arenemist, positiivseid hoiakuid ja huvi.

4.5 Direktori käskkirjaga kinnitatud lapse arengu hindamise ning vanemaga lapse arengut käsitleva vestluse põhimõtteid ja läbiviimise korda tutvustavad pedagoogid lastevanemate koosolekul.

4.6 Vähemalt üks kord õppeaastas viib pedagoog lapse arengu hindamiseks ja toetamiseks lapsevanemaga läbi arenguvestluse, mis:

            1) annab tagasisidet lapse arengust ja õppimise tulemustest;

            2) selgitab lapsevanema seisukohad ja ootused lapse arengu suhtes.

4.7 Lasteaia õppekava läbinule antakse välja koolivalmiduskaart, milles on kirjeldatud lapse arengu tulemused. Koolivalmiduskaardi koostavad rühmaõpetajad, kaasates tegevusõpetajad , logopeedi ja eripedagoogi. Vanem esitab koolivalmiduskaardi kooli, kus laps asub täitma koolikohustust.

5. Erivajadustega lapse arengu toetamise põhimõtted, sealhulgas korraldus

5.1 Erivajadustega lastele on lasteasutuses loodud tingimused kasvamiseks rühmas koos teiste lastega.

5.2 Erivajadusega laste toetamiseks on loodud lasteaeda tugikeskus, kus töötavad logopeed, eripedagoog ja tervishoiutöötaja.

5.3 Erivajadustega laps käesoleva õppekava tähenduses on laps, kelle võimetest, terviseseisundist, keelelisest ja kultuurilisest taustast ning isiksuseomadustest tingitud arenguvajaduste toetamiseks on vaja teha muudatusi või kohandusi lapse kasvukeskkonnas (mängu- ja õppevahendid, ruumid, õppe- ja kasvatusmeetodid jm) või rühma tegevuskavas.

5.4 Nõustamiskomisjoni osuse alusel kaasatakse erivajadusega laps tavarühma igapäevasesse õppe-ja kasvatustegevusse vajadusel koos tugiisikuga.

 5.5 Erivajadustega lapse, sealhulgas andeka lapse arengu toetamine lasteaias on meeskonnatöö, mille toimimise eest vastutab lasteasutuse direktor.

5.6 Vajadusel koostavad rühma pedagoogid õppeaasta algul koostöös logopeedi/eripedagoogi jt spetsialistidega ning lapsevanemaga lapsele individuaalse arenduskava. Vähemalt üks kord õppeaastas tehakse kokkuvõte individuaalse arenduskava rakendumisest, arengukeskkonna sobilikkusest ning lapse edasistest vajadustest. Erivajadusega lapse arenguvestlusel osalevad kõik individuaalse arenduskava koostajad.

5.7 Lapse arengu õppeprotsessi eest vastutab rühmaõpetaja.

5.8 Lasteasutus toetab erineva keelelise ja kultuurilise taustaga peret lapsele oma keele ja kultuuri tutvustamisel ning eesti keele ja kultuuri väärtustamisel.

5.9 Lapsele, kelle kodune keel ei ole eesti keel, tagatakse eesti keele õpe.  

5.10 Rühmas, kus õppe- ja kasvatustegevus toimub eesti keeles, omandavad mitte-eesti kodukeelega lapsed eesti keele lõimitud tegevuste kaudu.

5.11 Eesti keele õppe eeldatavate tulemuste kavandamisel arvestatakse nii laste arengutaset, vanust kui ka eesti keele õppe mahtu ning metoodikat.

5.12 Erivajadustega lapsele koostatakse eesti keele kui teise keele õpetamiseks vajadusel individuaalne arenduskava.

6. Lapsevanematega koostöö põhimõtted, sealhulgas korraldus

6.1 Lasteasutuse pedagoogid teevad lapsevanemaga lapse arengu toetamiseks koostööd, mis põhineb dialoogil, vastastikusel usaldusel ja lugupidamisel.

6.2 Pedagoog teavitab regulaarselt lapsevanemat lapse arengust ja õppimisest ning õppe- ja kasvatustegevuse korraldusest. Pedagoog loob lapsevanemale võimalused saada tuge ja nõu õppe- ja kasvatusküsimustes.

6.3 Lapsevanemal võimaldatakse osaleda õppe- ja kasvatusprotsessi kavandamises ja läbiviimises ning anda tagasisidet lasteasutuse tegevusele.

6.4. Koostöö lastevanematega toimub igapäevaselt ning hoolekogu ja lastevanemate koosolekutel, ühisüritustel, arenguvestlustel, rahulolu küsitluste kaudu ja interneti keskkonnas.

Scroll to Top