Tervist edendava lasteaia (TEL) tegevuspõhimõtted ja –valdkonnad.

 

Koolieelsel lasteasutusel on seadusandlusest tulenevad kohustused ja parimad võimalused laste tervise edendamiseks.

Koolieelne iga on otsustav periood individuaalse tervisekäitumise ja harjumuste kujundamiseks, mis moodustavad edaspidi igaühe elustiili ja panevad aluse kogu eluks. Alahinnata ei tohiks tervisliku füüsilise- ja psühhosotsiaalse keskkonna osa ning kvaliteetsete terviseteenuste arendamist lasteasutuses.

Lasteaed planeerib oma arengukavas tegevusi, mis aitavad luua lastele tervislikke tingimusi, edendada koostööd perede, laste ja personali tervise nimel, tõsta personali kompetentsust laste tervise edendamisest, rakendada uusi algatusi.

TEL missioon

·         Liita kõigi koolieelses eas olevate lastega tegelevate või nende heaolu eest vastutavate täiskasvanute huvid ja eesmärgid lapse arengut ja tervist positiivselt  mõjustavatele tegevustele ning nende tegevuste kaudu tagada laste parem vaimne, füüsiline ja sotsiaalne tervis.

 

Tegevuspõhimõtted

Tervist edendav lasteaed lähtub oma strateegia väljatöötamisel ja rakendamisel järgmistest põhimõtetest:

I  Koostöö arendamine ja tugevdamine perede, laste ning lasteaia personali tervise nimel.

II  Lapse arengule ja tervisele soodsate tingimuste loomine.

III Lapse arendamine ja tervisliku eluviisi kujundamine.

 

Tegevusvaldkonnad.

Järgnevalt esitatakse tegevusvaldkonnad oma juhtmõttega ja/või eesmärgiga.

I   Koostöö

1. Meeskonnatöö ja juhtimine.

  • Luuakse tervisemeeskond, kes töötab välja ja viib ellu asutuse arengukavas püstitatud tervisealased eesmärgid.
  • Tervisemeeskonna poolt koostatakse laste tervise igakülgseks edendamiseks tegevuskava 3 aastaks lähtudes tervist edendava lasteaia põhimõtetest ning sisehindamise tulemustest
  • Personalil ja lastevanematel  on ülevaade planeeritavast ja selge visioon tulevikust.
  • Juhtimises ja tegevuses rakendatakse kogu personali osalust, tervisemeeskonnas on need, kes soovivad selles osaleda.
  • Tähtsate otsuste tegemisel osalevad tervisemeeskonnas veel kohaliku paikkonna esindajad, omavalitsuse liikmed ja lapsevanemad.

2. Lasteaed kui osa paikkonnast, koostöö kohaliku omavalitsusega.

  • Lasteaed ise on väike paikkond, kuid samas on lasteaed osa suuremast,  omavalitsuslikust paikkonnast, kus ta loob positiivse sotsiaalse kliima, mõjutab oma tegevuste kaudu kohaliku elu kvaliteeti, rikastab paikkonna kultuuri-, spordielu, osaleb paikkonna arenguprogrammides ja projektides.
  • Arendatakse nii ametlikke (KOV, MV) kui mitteametlikke (MTÜ-d, erinevad tervisedenduse projektid jt) partnerlussuhteid, mis aitavad kaasa laste tervise edendamisele.

3. Kodu ja lasteaia koostöö.

·         Lasteaia meeskond soodustab koostööd lasteaia ning lapsevanemate vahel.

·         Koostöö aluseks on see, et lasteaias respekteeritakse lapsevanemate tundeid ja huvisid lapse arendamisel ning eneseteostusel; ollakse laste suhtes osavõtlikud ja tolerantsed; toetatakse lapse arengut ühiste arusaamade alusel; luuakse lastes kindlustunne sellega, et kõik neid ümbritsevad täiskasvanud suhtuvad neisse positiivselt.

4. Kooliminek.

  • Kooliga arendatakse koostööd selleks, et teha lastele kooliminek huvitavaks, stressivabaks ja sujuvaks.
  • Tegutsetakse nii, et lastel oleks usk enda võimekusse ja toimetulekusse.
  • Analüüsitakse ja hinnatakse laste kooliküpsust, koolivalmidust .

II Soodsate tingimuste loomine.

 5. Seadusandlus.

·         Töös lähtutakse EV seadusandlusest ja strateegilistest dokumentidest.

·         Tulemusliku töö aluseks on eelkõige koostöö läbi vastutuse määratlemise ja võtmise kõigi osapoolte poolt – perekond, lasteasutuse personal, KOV ja riik. Kõigil on oma roll ja vastutus laste tervise tagamisel.

6. Personali kompetentsus, vastutustunne, arenguvõimelisus, tervislik eluviis ja isiklik eeskuju.

·         Laste tervise edendamine eeldab kogu personali teadlikkust ja pädevust.

·         Õpetaja oskab näha, analüüsida ja seostada laste tervislikuks arenguks vajalikke tingimusi ja tegevusi erinevates valdkondades.

·         Personali ja lastevanemate tervislik eluviis ja hoiakud tervislikult töötada ja suhelda, on need käitumismudelid, mida lapsed jäljendavad ja mis oluliselt mõjutab nende tervisekäitumist edaspidises elus.

7. Sisekeskkond.

·         Luuakse sisekeskkond, mis on esteetiliselt mõnus, turvaline, hügieeniline ja mõjub meeleolu tõstvalt lastele, kõigile lasteaias töötavatele ja seda külastavatele inimestele.

·         Luuakse positiivne ja meeldiv õhkkond, mis on aluseks nii laste, personali kui ka lastevanemate vaimse tervise hoidmisel ja edendamisel.

·         Nii laste kui personali heaolu sõltub keskkonna kvaliteedist, tervislikus  keskkonnas on meeldiv korraldada erinevaid tegevusi: õppida, areneda ja mängida.

8. Väliskeskkond.

·         Luuakse õueala, mis on soodsa mikrokliimaga, rikkalikult erinevaid tegutsemisvõimalusi pakkuv ja turvaline.

·         Õueala pakub võimalusi iseseisvaks loovaks tegevuseks, koostööks, mängimiseks ja kehalise aktiivsuse edendamiseks.

9. Tervislik toit.

·         Lasteaias on kogu meeskond huvitatud ja tagab laste kõige otstarbekama toitlustamise korraldamise nii kvantiteedi kui kvaliteedi osas.

·         Hästi tasakaalustatud toitumine tagab lapse normaalse kasvamise, arengu, kaitsevõime ja jõudluse, seega on tervislikul toidul suur mõju nii vaimsele kui füüsilisele tervisele.

·          Personalil ja lastevanematel on otsustav roll tervislike toitumisharjumuste kujundamisel.

·         Suutervishoiu edendamine kuulub lasteaia  igapäevaste tegevuste hulka.

10.  Tervishoiuteenus.

·         Meeskonda kuulub tervishoiutöötaja, kes võtab osa lasteaia tervisestrateegia koostamisest ja elluviimisest ning on üks võtmeisikutest koos õpetajatega laste tervise edendamisel lasteasutuses.

11.    Võimalused erivajadusega lastele.

·         Lasteaias on lapsed, õpetajad ja vanemad tolerantsed laste erinevuste suhtes.

·         Igale lapsele sõltumata tema erivajadusest, kujundatakse sobiv kasvukeskkond ja tehakse jõupingutusi, et toetada last erivajadusest lähtuvalt.

12.    Päevakava ja reeglid.

·         Tervisemeeskond koostab päevakava ja töötab välja reeglid, mis annavad personalile võimaluse paindlikuks otsuste tegemiseks, informatsioonile ligipääsemiseks, efektiivseks meeskonnatööks ja  suhtlemiseks lastevanematega ja teiste koostööpartneritega.

·         Aastaplaanide tegemisel arvestatakse tervisele suunatud rahvusvahelisi ja vabariiklikke päevi ning nädalaid.

·         Osaletakse  vabariiklike või paikkondlike tervisedenduslike programmide ja projektide koostamisel ning elluviimisel.

 

III Tervisliku eluviisi kujundamine.

13.    Tervisekasvatus kui osa alusharidusest.

·         Lapsed saavad lasteaiast baasteadmised tervisest, mis aitab neil edaspidi hoida nii enda kui ka teiste tervist kui asendamatut väärtust ja täisväärtusliku elu eeltingimust.

·         Koostatakse tervisekasvatuse õppekava, millesse planeeritud tegevused on integreeritud erinevatesse lastega tehtavatesse tegevustesse ja hõlmavad erinevaid tervise valdkondi.

14.    Sotsiaalsete oskuste kujundamine.

·         Kogu personali tegevus hõlmab ka väärtuste kujundamist ja laste sotsiaalsete oskuste arendamist.

15.    Kehalise aktiivsuse edendamine, turvalisus.

·         Luuakse eeldused ja tingimused  igakülgseks kehaliseks tegevuseks, et soodustada ja tagada laste eakohane psühhomotoorne, sotsiaalne ja tunnetuslik areng.

·         Kehalise aktiivsuse edendamisest võtab osa kogu lasteasutuse personal ja kaasab sellesse  lapsevanemaid ning teisi võimalikke koostööpartnereid paikkonnast.

·         Lastel ja vanematel on huvi, teadmised ja oskused liikumise tähtsusest ja võimalustest.

·         Kehalise tegevuse käigus tagatakse igakülgne turvalisus, vältimaks  traumasid.

16.    Lapse areng läbi mängulise tegevuse.

·         Pakutakse ruumi, aega ja vahendeid laste loomupärastest vajadustest ja huvidest tingitud arendavaks mänguks.

·  Eesmärgiks on saavutada laste arengu stimuleerimine lapsekeskse metoodika  oskusliku rakendamisega ning õpetada kogu personal aru saama sellest, kui oluline on lastele mäng.

17.    Demokraatliku mõtteviisi kujundamine.

·          Lasteaias kujunevad lastel oskused ja hoiakud toimida demokraatlikus ühiskonnas.

·         Lapsed tajuvad vastastikust lugupidamist ja tunnustamist, arvamuste avaldamise õigust ning omandavad ise oskuse arvestada kaaslastega ja  hoolida neist.

 

Tervise edendamine ja kaitsmine on eriti tähtis ajal, mil suureneb haigestumine mittenakkuslikesse haigustesse, suureneb laste riskikäitumine ja sõltuvusprobleemid.

Tervist tuleb toetada laiaulatuslikult, kuna tervise komponendid on omavahel seotud ja jagamatud ( füüsiline, vaimne, sotsiaalne). Tervislikud harjumused ja hoiakud kujunevad koolieelses eas kogemuste põhjal, kui lapsed on tunnistajaks tervislikule käitumisele ümbritsevas keskkonnas ja elavad tervislikes tingimustes.

Tervist edendava lasteaia lõppeesmärki – hoida ja tugevdada lapse tervist ning soodustada tema emotsionaalset, kõlbelist ja sotsiaalset arengut -  pole võimalik saavutada   tegevusvaldkondade  lühiajalise arendamise ja isoleeritud tegevustega. Läheneda tuleb süsteemselt, põimida omavahel kõik lasteaias toimuv ja haarata kaasa absoluutselt kõik, kes  või mis vähegi on seotud lasteaiaga.